Siin ja seal

Pole jälle ammu midagi kirjutanud. Istun Tallinn-Türi viimases rongis ja mingi vanamees üritab noore naisega juttu teha. Istun neist 3 pinki eemal ja vanamehe aroomi on siiani tunda (alkohol on see aroom). Muudkui räägib seal, et tema on niii vana mees, et nii noor tütarlaps nagu tema seal on (umbes sama vana tundub olevat nagu mina), peaksin ikka niii vana ja elukogenud mehe juttu kuulama. Väidab, et tema on sõjas käinud ja jumal teab veel mida ta teinud on.  Noh, kui ta muud elus teinu ei ole, siis pudelit on ta küll päris palju kallutanud. Tütarlaps istub vagusi, muigab, üritab veeel kusagilt värsket õhku ahmid, aga on paigal ja ära ei lähe.

Minul juhtub tööl tihti samamoodi, et esmapilgul armas hallipäine papi tuleb midagi küsima ja hetk ( no nii 30 minutit) hiljem on sul terve ta elulugu teada. Kes kellega käis ja kus ta sõjas oli ja kes ära suri. Viimati sain teada, et tegelikult on Usa kõiges süüdi. :P Tahaks ju öelda, et kuule papi, ma pean nüüd tööd ka tegema. Tore on küll kuulata su põnevaid lugusid, aga kui sama jutt juba 3. Korda ülerääkimisel on, siis läheb asi tüütuks. :P Ja ometigi ei  julgegi vahele segada, sest ta ongi tegelikult sinust vanem ja targem. Aga noh, tegelikult ei anta sulle vahele segamiseks lihtsalt võimalust, sest nende papide lausetes puuduvad komad, punktid ja teised kirjavhaemärgid. Vahel on mul tunne, et nad isegi ei hinga vahepeal. Lihtsalt vuristavad sulle ühe hingetõmbega nii poole tunni jagu juttu. :D

Mu oma vanaisad olid samasugused jutustajad. Vahel lubasid mul ka midagi rääkida. Kumma vanaisa kuulas tihti su jutu hoolikalt lõpuni ja siis küsis vanaemalt valjusti (sest ta ise hästi ei kuulnud): Mis ta nüüd rääkis? Mitte midagi ei kuulnud.

Muude asjadega on sedasi, et kevadet ja päiksesoojust tahaks.  Praegu ka sajab midagi. Tlnas tuli lörtsi, Raplas pidi maa valge olema ja Postimehest lugedes selgus, et Tapal pidi tuiskama.  No kena! Hommikut saab taas lume rookimisega alustada?

Nv-l oli Märjamaal Noorsoolikas 2012 ja Raplas oli Linna Pea Rock. Käisime mõlemal. Noorsoolikas oli vahva. Nii mõnigi hea esineja oli. Me hea sõbra, Kaspar, bänd esines seal viimasti korda. Väga asjalikud olid. Kaspari töö oli bändis trummi lüüa. Sai väga hästi hakkama!

LPR  oli ka vahva. Hea muusika. Ühtegi nime peale Spido ma ei mäleta. Üks Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja elas seal väga elavalt õpilastele kaasa. Ei pea vist mainimagi kellega tegu oli. :D Kohati oli see päirs õudne. Oleks ta mu tuttav, oleks mul päris piinlik olnud.

Mis siis veel?

Mm. Üks mu väga väga hea sõbranna/kursaõde ja ta peiku saavad lapse sügisel. Mul on nende üle niiiniiiniiiniiiiiiiiiiiiiiiii hea meel. Varsti hakkan nende hernekesele tekki heegeldama. Pean ainult mustrid ja lõngad valima ja siis näppudele valu andma.  Aga jah. Nii hea meel. J

Vaatasime Taaviga läbi sellise kvaliteet-dokumentaal-seebika nagu The Band of Brothers. Soovitan soojalt. Ei ole väga selline asi mis naisterahvastele väga meeldida, aga samas sõda ei saagi kellelegi meeldida. Oli väga palju selliseid kohti, kus ma pea Taavi seljataha ära peitsin või kõrvd kinni vajutasin või mõtlsesin, et täna öösel ma raudselt ei maga. Kiidan ikkagi! Hea asi!

Puhkust tahaks juba.

Tsikliga tahaks sõita, st seljataga istuda ja siis tuulest läbi vuhiseda.

Mestmaasikad, värsket kardulat, türgi ube.

Haha ja ma smuugeldasin jälle ühe lille me elamisse. T algul ütles küll, et ühtegi lille ei tule, aga meil on neid juba 5! Kusjuures ühe ta tõi veel mulle ise naistepäevaks! Haa.  Ja viimase õitsva kaktuse peale ütles ta, et päris ilus on jah ja sobib ka väga hästi sinna kohta. :P

Aitab küll.

Päikest!