Mäletate kui ma sain kõne, et saan tasuta kahe töökaaslasega Küprosele minna?
Vot, igatahes ma läksin aga enne seda tegin kiiresti kiiresti kiirpassi. Maksma läks see mulle 54 eurot + veel id-kaart 20 aurot. Kokku liiga palju raha, mis pisara silma tõi.
No ja siis me läksime Norrasse ja siis kuna sealsed sündmused olid alles värsked sel ajal, võtsime me passid kaasa. Et mine sa tea, äkki kontrollitakse meid. Kahtlane salk ka ju. Tsikliinimesed. Noored ja viisakad aga siiski.
Jõudsime tagasi, vaatan, et kuna me ilmselt sel aastal rohkem sõitma ei lähe, siis panen oma tsikliriided pessu. Mõeldud tehtud. Võtsin veel ilusasti polsterdused välja, kaitsmed ja vihmavoodri ja soojavoordi. Ja pessu! No ja siis kuivama jne.
Kui Taavu hakkas Itaalia reisi jaoks asju pakkima, rääkis ta, et tal on nii vähe asju kaasas, et ta võtab isegi passi kaasa. Ja siis lõi mul tuluke peakohal põlema! PASS! Kus minu pass on? Tuulasin kõik kohad läbi. Riiulid, sahtlid, raamatuvahed, veelkord sahtlid, kotid, sahtlid, riidekappi vaatasin ka. Kusagil ei ole. Mu 54-ja eurone pass on kadunud. ::O:OO:OO APiiiiiiiiiiiiiiiii.
Ja siis mõtlen, et vaatan tsiklijope taskusse ka. Sinna veekindlasse just. Ja seal ta on!!!!!!!!!!! Minu pass. Ilus kirsipunane pass. Ilus roheline hallitus kaantel, veidike veel niiske ja haiseb nii mis hirmus. :D Jesss! Ülesse leidsin! Jessjessjess. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar