Kujuta ette, et sa oled terve päev mässanud ja toimetanud ja askeldanud. Poest asju kokku tassinud. Roa ahju saanud, kõht on peaaegu niii tühi, et pilt hakkab eest ära minema (ilmselge liialdus), aga sa ei söö veel, sest sa tead, et sa saad kohe süüa kõige paremat pajarooga, mida sa pole niiiiiiiiiiii ammu saanud.
Sa vaatad ahju ja näed, et ooooh VALMIIIIS!
Võtad pajakindad ja tõstad rooga välja, kuid ootamatult kõrvetad enda kätt, valus on, niiiiiiniii niii valus, vorm tundub korraga tohutult raske ja NÄTAKIiii kukub see maha. Pool vormi kaunistab nüüd su köögipõrandat. Juuhu.
Tegijail ikka juhtub, eks.
1 kommentaar:
ai sa sunnik, milline ebaõnn!
Postita kommentaar