Eile oli väga lühike päev. Ärkasime, Taavi läks koju majaga jändama ja ma läksin metsa kuuseoksi tooma. Kiusasin aias täiega kitsesid, katsin kultuurmustikad ja ploomid-kirsid kinni, et nad neid jälle ära süüa ei saaks. Praktiliselt igal aastal on nad me aias söömas käinud. Eks vanadel õunapuudel lähevad alumised oksad nagunii kellelegi õhtusöögiks, aga vähemalt jäävad noored seekord alles.
Siis vedasi murutrakaga veidi puid. Kuna meil siin mehi eriti majas pole, kes sellist "naistetööd" teeks, saime emaga jälle seda igavat tööd teha. Tegelikult, ega ma ei kurda,mina olin see, kes sai trakaga sõita ja lumepeal ketsi panna. :P Paar korda jäid sügavamasse lumme kinni ka. :D Aga õnneks pold lumi nii sügav ja traka nii nõrk, et ma tööseisu oleks pidanud tegema. Labidas kätte, veidi lund vähemaks ja rattad ei käinud enam lumes ringi. :P Pätt!
Linnud said ka toidetud. Sel aastal on nad errriti näljased. Suur kott seemneid on juba läinud ja rasvapallid on ka otsas. 3tk viisid varesed minema ja neljas on kohekohe otsa saamas.
Siis pidime Palukülla minema, aga kuna üks jäi rongist maha ja teine rääkis telefoniga kauakaua, siis kolmas ja neljas otsustasid hoopis squashi minna ja viies jäi pika ninaga.
Õhtul õmblesin Kaisa kotile uue luku, peitsin kinnastel ja sokkidel otsad ära ja kudusin kahte kingituseks mõeldud sokipaari edasi. Samal ajal mängis taustaks Klassi seebikas ja Robbie Williams. Mõnna oli!
Ja nüüd on käes pühapäev ja kohekohe tuleb minna tööle. Kella 2ks seekord. Ja tänasega algab killer töönädal. Üks vaba päev oli mul vist ainult ja ülejäänud päevad kõik pikadpikad. Kui ma selle nädala üle elan, siis see peagi saabuv "veerand sajandi täitumine minu nr-tes", polegi nii hull.
Tegelikult ikka on küll. :D
1 kommentaar:
jaa, Kati, taas ma pean tõdema, sa oled ikka nii tubli ja tragi naine...
Postita kommentaar