Pääsesin tervelt

Ma oleks täna just natuaega tagasi peaaegu pureda saanud. Tulin metsast maasikalt ja näen, et koer, kes tavaliselt on ketis, on seekord lahti ja vaatab väga hoolega, kuidas ma rattaga sõidan. Mõtlen: no nüüd on pelses, hüvasti jalg ja vasak kannikas. Pitsu tuligi suure jooksu ja urinaga minu poole, jooksis mu kõrval ja haukus ja urises ja vaatas mu jalga ja oli niii hirmus kuri, et mul hakkas vägavägaväga hirmus ja siis ma kisendasin ja röökisin sedasi, kuidas torust tuli. Õnneks see aitas, pitsu vist ehmatas, et siuke väike tüdruk nii valjut häält teeb ja jäi vait ja ma jõudsin eest ära sõita, ta vaatas järgi mulle ja tegi sammu edasi, aga õnneks jäi sinna seisma ja ma sõitsin koju ja värisen siiani.

Mu elu kõige hirmsamad ~10 sekundit!

Igasugune metsmaasikaisu on nüüd kauakskauaks läinud igatahes.