Vahepeal oli ema sünnipäev ja Linna Pea Rock. LPR-il oli palju tuttavaid ja sugulasi. Nalja nabani ja muusika ajas kõrvad pinisema. Läksime enne lõppu ära ja enne koju minekut tegime veel väikse põike, viisime Nõmme ja Kaiteli koju ja siis Oola poole teele. Kruusatee, mis suvel on isgi rattaga täesti sõidetav, oli tookord õudne. Ma hoidisin roolist nii kõvasti kinni, et ma olen täiesti kindel, et seal on mu küünejäljed nüüd sees. Jalgu hoidin ka nii kramplikult, et Kivimäe väravast sisse keeratas, oleksin napilt kinni jäänud ja peale seda läks parem jalg nii krampi, et mul ei õnnestunud auto parkimine esimesel, vaid teisel korral.
Ema sünnast nii palju, et suur enamus proovisid aurusauna. Väike sugulane (lasteaialaps) läks oma vanematega, oli seal mõndaaega ja kisendas: "Oh jumal, ma ei suuuda enam!"
Pärst sauna ütles aga: "Aurusaun oleks ilma auruta palju parem!"
Nüüd olen haige. Kurk on punane, õnneks süüa saan veel, nohu on suur, ma ei kujuta ette kust see tatt kõik tuleb. Otsa võiks hakata saama. Tuju on tuim või neutraalne. Nägu on 24 tundi järjest siuke nagu oleks just ärganud. Üldiselt on suht kehv olla ja võiks juba terveks saada. Kõriauguni selest tõbikollist juba!
A seda ka, koristasime vana vannituba ehk vanaisa kolaruumi, panime sinna mingise kapi, mis viidi sinna minu toa kaudu, selleks aga oli vaja minu toas kapp eest ära võtta, laud nurka lükata ja voodi akna juurde tõsta. Hetkeseis on siuke, et mu toas on käsirokla (juba 3.ndat päeva) ja kuna kapi jalad olid veidi katki, siis nüüd on see 16ne valge tellise peal. Ei kujuta ette millas need jalad korda saavad, igasugu asju on mõeldud juba, enen pakkusin isale ühe geniaalse idee, VB saan täna toa korda!
Ela siin siis, toas, mis näeb välja nagu kodutute urgas ja ole siin veel haige ka. EM AA ES EE EN DE AA VÕ.
Kati.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar